Lõviosa delfidebiilikuid tunduvad meesšovinistlike tõbrastena ja need me reeglina ka oleme. Aga tegelikult me armastame... ei, lausa jumaldame naisi. Lihtsalt teatud kohtadest ja kindla piirini.
Kui naine ei urise ega haugu, käib korralikult kõrval ja ei tõmba rihma pingule, annab käppa ja vaatab peremeest unistava pilguga - siis on kõik korras. Palju hullem on aga lugu siis, kui mingi suvaline emane (kes oma nimegi ei julge avaldada) võtab sõna teemal, millest tal halli aimugi ei ole ja hakkab kirjutama näiteks !mõtlemisest!?
Naised ja filosoofia teadupärast kokku ei käi, sest naised ainult väidavad, et armastavad tarkust, kuid tegelikult armastavad-imetlevad nad tarkust (loe: mehi).
Jah. Kõige kergem oleks kogu see lehtsabalik vadin unustada, aga kahjuks ma seda ei suuda. Mulle on haiget tehtud.
Eesti mees hakkab uut, ilusat ja lolli mänguasja tahtma siis, kui ta naisega enam hakkama ei saa. Ei saa hakkama intellektuaalselt, sest ta pole kunagi viitsinud oma ajusid kasutada. Kooliski ei viitsinud sama palju käia kui abikaasa. 40-sed mehed on ju enamasti kutsekooliharidusega. Ei saa hakkama psüühiliselt, sest pole kunagi pidanud õppima stressiga toime tulema.
40aastane mees on mõnikord aastakümneid püüdnud "stressiga" harjuda, uut hakkab ta tahtma alles siis, kui vana "stressiga" (kes pealegi on muutunud ülekaaluliseks ja kiledahäälseks fuuriaks) tõesti enam kuidagi toime ei tule.
Ja mis haridusse puutub, siis jah, kas või mu enda peret aluseks võttes - mul on 18 a staaži, naine samas lõpetab tõenäoliselt järgmisel aastal kooli. Mehena tunduks mulle üsna talutav, kui saaks ise kõrgkoolis lapsepõlve pikendada, aga keegi peab ju raha ka teenima? Oletagem, et naine läheb tööle, palju ta oma kõrgharidusega ikka teenib... mobiiliarve ehk saab makstud, aga ülejäänu?
Ei saa hakkama ka füüsiliselt, sest kui naine tahab seksi eesti mehelt, kes on viimased kuus tundi telekat vahtinud, silm punnis peas, siis on mees õllest, vorstist ja kartulikrõpsudest nii väsinud, et ta ei jaksa enam.
Siinkohal pean tunnistama, et ainuüksi mõte sellest, kuidas naine seksi tahab, tekitab mul tunde kestva erektsiooni. Ja kui mu viimane naine (keda Delfi Naistelehte ja Perekooli foorumit pühaks pidav feministemane kadedalt nimetab "uueks ja ilusaks mänguasjaks") ei oleks nümfomaan, siis seisaksime kahtlemata suure probleemi ees.
Krt, nüüd voolas ajust veri mujale... mis siin enam vaielda.
Wednesday, November 12, 2008
Tuesday, November 11, 2008
Ikka see statistika
Täna "jahmatas" Delfi oma lugejaid EPL-i artikliga (ok, lubasin, et pealkirja sõnastuse kallal ei vingu), millest ilmneb, kui rängalt meil ikkagi muukeelseid inimesi diskrimineeritakse - nende sissetulek on nimelt TUNDUVALT madalam eestlastest töötegijate palgast. Ja mõelda vaid, see tuli välja mittetegijaministri büroo poolt tellitud... khm... integratsioonimonitooringust!
Loomulikult ei maksa oodata analüüsi võrreldamatu võrdlemisega silma paistvatelt "monitoorijatelt", ammugi ei tasuks loota, et Päevalehe sotsdemmilikku ja keskpäraste võimetega leheneegrite punti oleks sattunud mõni uuriv ajakirjanik, ning kõikvõimalikel ministeeriumi- ja bürooametnikel läheb põhiline aur omaenda ametikoha vajalikkuse põhjendamisele. Aga õnneks on olemas Delfidebiilik!
Mulle on jäänud silma, et nörritava ebaõigluse põhjused võivad olla ootamatult lihtsad. Teame ju kõik, kuidas muukeelsed firmajuhid palgakulude optimeerimiseks eelistavad tööle võtta oma rahvuskaaslasi (need on vähenõudlikumad), milline on selliste ettevõtete raamatupidamine (harilikult on see suhteliselt mitmevärviline: must-tegelik, valge-maksuametile, hall-äripartnerile näitamiseks), ning lõpuks on mõned ehk ka märganud muukeelsetele rakenduslikku "kõrgharidust" pakkuvate akrediteeritud (või mitte) õppeasutuste "taset".
Võib sellest ehk midagi järeldada?
Loomulikult ei maksa oodata analüüsi võrreldamatu võrdlemisega silma paistvatelt "monitoorijatelt", ammugi ei tasuks loota, et Päevalehe sotsdemmilikku ja keskpäraste võimetega leheneegrite punti oleks sattunud mõni uuriv ajakirjanik, ning kõikvõimalikel ministeeriumi- ja bürooametnikel läheb põhiline aur omaenda ametikoha vajalikkuse põhjendamisele. Aga õnneks on olemas Delfidebiilik!
Mulle on jäänud silma, et nörritava ebaõigluse põhjused võivad olla ootamatult lihtsad. Teame ju kõik, kuidas muukeelsed firmajuhid palgakulude optimeerimiseks eelistavad tööle võtta oma rahvuskaaslasi (need on vähenõudlikumad), milline on selliste ettevõtete raamatupidamine (harilikult on see suhteliselt mitmevärviline: must-tegelik, valge-maksuametile, hall-äripartnerile näitamiseks), ning lõpuks on mõned ehk ka märganud muukeelsetele rakenduslikku "kõrgharidust" pakkuvate akrediteeritud (või mitte) õppeasutuste "taset".
Võib sellest ehk midagi järeldada?
Monday, November 10, 2008
Sinine esmaspäev
Vahel on Delfi toimetuse poolt lugejate hambu visatav kont üsna kummaline.
Täna hommikul saime teada, et Emaarikas üllatab vastvalitud president (või tema meeskond või tema konkurendid) oma toetajaid "mängulise" tootega.
Paralleeli peatselt saabuvate Maarjamaiste valimistega ei ole kahjuks ükski priimägi tõmmanud ja eeskuju kardetavasti ei nakka. Kuigi tilli-villi nimelist väikest sõpra, armukuule edgar ja mart või anaaltapp-unzipit tõenäoliselt oodatakse kannatamatult, täispuhutavatest parteiamatsoonidest-kepiknukkudest rääkimata.
Suurem osa kohalikke erakondi (nimest olenemata) on juba kaua aega valijate, ettevõtjate ja üldisemalt kogu rahva ajusid n_ssinud, elu ja ettevõtmisi p-sse keeranud või lihtsameelseid lutitanud. Nüüd oleks paras aeg midagi inimestele vastu anda.
Seda, et enamik meie poliitikutest on m_nnid, teavad kõik juba niigi (Obama suhtes ma ei ole sugugi nii kindel). Aga õppigem siis neid lõpuks ka sihtotstarbeliselt kasutama!
Täna hommikul saime teada, et Emaarikas üllatab vastvalitud president (või tema meeskond või tema konkurendid) oma toetajaid "mängulise" tootega.
Paralleeli peatselt saabuvate Maarjamaiste valimistega ei ole kahjuks ükski priimägi tõmmanud ja eeskuju kardetavasti ei nakka. Kuigi tilli-villi nimelist väikest sõpra, armukuule edgar ja mart või anaaltapp-unzipit tõenäoliselt oodatakse kannatamatult, täispuhutavatest parteiamatsoonidest-kepiknukkudest rääkimata.
Suurem osa kohalikke erakondi (nimest olenemata) on juba kaua aega valijate, ettevõtjate ja üldisemalt kogu rahva ajusid n_ssinud, elu ja ettevõtmisi p-sse keeranud või lihtsameelseid lutitanud. Nüüd oleks paras aeg midagi inimestele vastu anda.
Seda, et enamik meie poliitikutest on m_nnid, teavad kõik juba niigi (Obama suhtes ma ei ole sugugi nii kindel). Aga õppigem siis neid lõpuks ka sihtotstarbeliselt kasutama!
Sunday, November 9, 2008
Vastus viisakale küsimusele
Isadepäeval üllatas Delfi kõiki debiilikuid meie armsa esileedi kõne ilmutamisega ja kahtlemata on presidendiproua piisavalt autoriteetne isik, et mitte jätta vastamata lihtsale küsimusele, mille tekstimeistrid tema jutu sisse pikkisid.
Niisiis tõdetakse, et "Eesti statistika kurvad, ent kõigutamatud faktid kinnitavad, et Eesti peredes on just isasid kõige vähem" ja nenditakse samas, et "sünnihetkel pakutakse mehe keskmiseks elueaks tänavu 67,1 aastat, naistele aga 78,7. "
Siinkohal paraku faktide osa lõppeb, domineerivaks saab näljasele inimesele omane kurjus ja lahmiv süüdistamine ning järgneva teksti naiivsus meenutab lihtlauseliste lapsikuste poolest pigem kolkaküla koolimissi kroonimisele eelnevat sõnavõttu. Kahjuks jah - avalausetele järgnev osa kõnest on märksa analüüsi- ja lahendusepuudelisem ning täiesti on feministlikust retoorikast kubisevas tekstis mööda mindud ilmsetest kitsaskohtadest, mis elu ebaõiglaselt lühikeseks jäämise põhjustavad.
Esimese ja põhilise asjana nimetaksin mina (teemaga pisut rohkem kursis olles) mehi diskrimineerivat elukorraldust. See avaldub absoluutselt kõiges, kuid näiteks võiks tuua kas või armastatud ja hinnatud SVV (soolise võrdõiguslikkuse voliniku). Küsisin nimetatud tegelaselt, miks räägitakse koduvägivallaga seoses endiselt naistest, kui ometi tuli Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuringust välja, et lähisuhtevägivalla all kannatavatest isikutest on 11% meessoo esindajad. Lisaks tahtsin teada, kui palju on loodud meestele mõeldud turvakodusid. Lugupeetud volinik tugines vastates "märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõikele 3" ja saatis mu... pehmelt öeldes pikalt.
Just sellisest suhtumisest saavadki hädad alguse. Mehed ja naised ei ole võrdsed, nad ei ole seda ka kunagi olnud. Kui kohustusi ja õigusi jagati, tehti kõik ausalt pooleks - mehed said kohustused ja naistele jäi õigus.
Aga mehed ei nuta, nad ärkavad kell 7 hommikul, töötavad 12 tundi päevas ja teevad nädalavahetusel haltuurat, et perele lisaraha teenida. Pärast tööd tulevad mehed koju, teevad lastele süüa, koristavad ja pesevad, masseerivad alailma hädaldavat abikaasat ning kui aega üle jääb, siis ka tukastavad tunnikese või paar.
Mida teevad naised?
Õige!
Nemad elavad kauem :)
P.S. Minu isiklik arvamine oleks, et sõnad ja fraasid nagu "meheau" ja "keskpärane või alla keskmise isa" ei sobi isadepäevakõnesse.
Niisiis tõdetakse, et "Eesti statistika kurvad, ent kõigutamatud faktid kinnitavad, et Eesti peredes on just isasid kõige vähem" ja nenditakse samas, et "sünnihetkel pakutakse mehe keskmiseks elueaks tänavu 67,1 aastat, naistele aga 78,7. "
Siinkohal paraku faktide osa lõppeb, domineerivaks saab näljasele inimesele omane kurjus ja lahmiv süüdistamine ning järgneva teksti naiivsus meenutab lihtlauseliste lapsikuste poolest pigem kolkaküla koolimissi kroonimisele eelnevat sõnavõttu. Kahjuks jah - avalausetele järgnev osa kõnest on märksa analüüsi- ja lahendusepuudelisem ning täiesti on feministlikust retoorikast kubisevas tekstis mööda mindud ilmsetest kitsaskohtadest, mis elu ebaõiglaselt lühikeseks jäämise põhjustavad.
Esimese ja põhilise asjana nimetaksin mina (teemaga pisut rohkem kursis olles) mehi diskrimineerivat elukorraldust. See avaldub absoluutselt kõiges, kuid näiteks võiks tuua kas või armastatud ja hinnatud SVV (soolise võrdõiguslikkuse voliniku). Küsisin nimetatud tegelaselt, miks räägitakse koduvägivallaga seoses endiselt naistest, kui ometi tuli Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuringust välja, et lähisuhtevägivalla all kannatavatest isikutest on 11% meessoo esindajad. Lisaks tahtsin teada, kui palju on loodud meestele mõeldud turvakodusid. Lugupeetud volinik tugines vastates "märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõikele 3" ja saatis mu... pehmelt öeldes pikalt.
Just sellisest suhtumisest saavadki hädad alguse. Mehed ja naised ei ole võrdsed, nad ei ole seda ka kunagi olnud. Kui kohustusi ja õigusi jagati, tehti kõik ausalt pooleks - mehed said kohustused ja naistele jäi õigus.
Aga mehed ei nuta, nad ärkavad kell 7 hommikul, töötavad 12 tundi päevas ja teevad nädalavahetusel haltuurat, et perele lisaraha teenida. Pärast tööd tulevad mehed koju, teevad lastele süüa, koristavad ja pesevad, masseerivad alailma hädaldavat abikaasat ning kui aega üle jääb, siis ka tukastavad tunnikese või paar.
Mida teevad naised?
Õige!
Nemad elavad kauem :)
P.S. Minu isiklik arvamine oleks, et sõnad ja fraasid nagu "meheau" ja "keskpärane või alla keskmise isa" ei sobi isadepäevakõnesse.
Friday, November 7, 2008
Isamaaline prügiauk?
07.11 avaldus Delfi arvamusrubriigis IRL poliitiku artikkel.
Tüüpilistele kaevuriajudele adresseeritud demagoogia näitab peaaegu kerakonnaga võrdset taset ja sellest paistab, et:
IRL on opositsioonis,
IRL on jäätmete ladestamis- ja ressursitasude langetamise poolt,
"sotsiaalse hävingu" vältimiseks on keskkonna hävitamine igati ok.
Välimust analüüsides paistab Margus Jaago nimeline onu igati täiskasvanud tegelasena, seda arusaamatum on, millisest ainest saadud laksu all sündisid need mõtted, mida põhiharidusega või muukeelsele inimesele aitaks mõistetavamaks muuta sõnastuse lihtsustamine -
Elagu kaevurid ja põlevkivi, maha kaevud ja saastetasud, viime Eesti marsisammul ja ökoloogilise jalamüdinaga 9ndalt positsioonilt esimeseks, tippu.
Mina ei võta seisukohta ega anna hinnanguid (ammugi siis selliseid, millele saab tellida semiootilist analüüsi). Siiski tahaks meenutada, et seoses peatselt saabuva külma aastaaja tulekuga oleks ehk otstarbekas mõelda teatud küttekehale (n: ahi, pliit, kamin) ja alternatiivkütusele. Kuigi kuuldavasti ei oma rämps (panite tähele, ma EI ÖELNUD M.Jaago kohta inimrämps!) erilist kütteväärtust.
Tüüpilistele kaevuriajudele adresseeritud demagoogia näitab peaaegu kerakonnaga võrdset taset ja sellest paistab, et:
IRL on opositsioonis,
IRL on jäätmete ladestamis- ja ressursitasude langetamise poolt,
"sotsiaalse hävingu" vältimiseks on keskkonna hävitamine igati ok.
Välimust analüüsides paistab Margus Jaago nimeline onu igati täiskasvanud tegelasena, seda arusaamatum on, millisest ainest saadud laksu all sündisid need mõtted, mida põhiharidusega või muukeelsele inimesele aitaks mõistetavamaks muuta sõnastuse lihtsustamine -
Elagu kaevurid ja põlevkivi, maha kaevud ja saastetasud, viime Eesti marsisammul ja ökoloogilise jalamüdinaga 9ndalt positsioonilt esimeseks, tippu.
Mina ei võta seisukohta ega anna hinnanguid (ammugi siis selliseid, millele saab tellida semiootilist analüüsi). Siiski tahaks meenutada, et seoses peatselt saabuva külma aastaaja tulekuga oleks ehk otstarbekas mõelda teatud küttekehale (n: ahi, pliit, kamin) ja alternatiivkütusele. Kuigi kuuldavasti ei oma rämps (panite tähele, ma EI ÖELNUD M.Jaago kohta inimrämps!) erilist kütteväärtust.
Subscribe to:
Posts (Atom)